Maitsev lugemine

Maitsev lugemine

25. august 2017

(Toidu)aine, milleta ei saa

Viimasel ajal olen näinud mitut vana sõpra, kes on viidanud minu ja kohvi erilisele suhtele. Et näen neid inimesi korra viie aasta jooksul või harvem veel, tuli mulle üllatusena, et nad sellest teavad.

Nii hämmastav on leida end vanusest, kus paljud asjad, mida sa tead, on maailmast ära kadunud.

Liiga tervislik

Jah, ma hoolitsen selle eest, et mu organism saaks vajalikul hulgal rauda ja D-vitamiini, aga tervise nimel öko-šmöko-mahetoortoidule minejat minust (veel!) ei ole.

26. aprill 2017

Äärmuslik mitteraiskamine

Vanale koerale ei pidavat saama uusi trikke õpetada. Mulle tundub, et uusi harjumusi aga küll.

27. märts 2017

Olen viimasel ajal tihti sattunud vestlusse, et kas välismaa mees on parem kui eesti mees. Või vastupidi. Või mees on mees. Ja armastus on armastus.

28. veebruar 2017

Julgete päralt on maailm

Sel kuul käib mu peas ringi lause teismeeas nähtud imalast seiklusfilmist – “Vaprus pole mitte hirmu puudumine, vaid selle ületamine”.

25. jaanuar 2017

Moodne perenaine

Lähedastele teeb mu ajaloohuvi pigem nalja. Ei, seda ei moodusta teadmised lahingute ega ülestõusude kuupäevadest, vaid kustumatu huvi selle vastu, kuidas elati.

23. detsember 2016

Mulle meeldivad rituaalid – need on laetud suurema tähenduse ja emotsiooniga, kui pealtnäha paistab. Ja mitte üksnes tähistades näiteks kooselu pulmadega, vaid igas päevas.

25. november 2016

“See jõuluvärk on täiesti napakas. Me pole ju isegi kristlased! Mina seda küll kaasa ei tee,” taovad mõned rusikaga vastu rinda ja siis mossitavad pingutatult poolteist kuud.

28. oktoober 2016

Mis imeline pläust!

Sõna, mis veel hiljuti oli mu keelel kriitikana,on saanud uue ja ülimaitsva tähenduse.

28. september 2016

Valgust eluvalikuteni

Mulle oli alati tundunud kalorite lugemine kõige napakama tegevusena. Aga ainult selle hetkeni, mil hakkasin valku, rasva ja süsivesikuid taga ajama.

25. august 2016

Kui vastasin, et kavatsen puhata Kreekas, rõkkasid eranditult kõik: “APPI, seal on ju maailma parim toit!” Mina kuulsin sellest esimest korda.

Elu nagu rabarberikook

Kunagi sain hoobilt lähedaseks sõbraks ühe tuttavaga, kui ta ütles, et loeb iga aasta juunis, oma sünnipäevakuul Ray Bradbury raamatut “Võilillevein”.